Antiikaja lauamängud – Millega tegu?

Antiikaeg ei hõlmanud endas ainult maade vallutamist, meredel seilamist ning gladiaatorite võitlusi. Maailm oli tol ajal küll teistsugune, teistsõnu isegi imeliselt kultuurne ning traditsionaalne. Inimesed soovisid harrastada ka mänge, mis ei olnud piiritletud surmani võitlusega või piinakambri kasutamisega. Lauamängud kui meelelahutus olid kasutusel enamjaolt lastele ning sõduritele, kes olid rindel. Õhtusel ajal püstitatud telkides pandi lauale mängud, millega said sõdurid aega sisustada ning strateegiaid luua.

Lauamängud jagunevad neljaks: ruumitundmis, võidusõidu, liikumismängud ning tagaajamismängud. Kategooriad tunduvad veidrad, kuid järgmiselt täpsustame neid kõiki. Ruumitundmis mängude hulka kuulus mäng nagu trips-traps-trull, mida on mängitud sajandeid. Tehnika ei ole aastatuhandete jooksul muutunud. Ruumistundmise eesmärk on lahterdada kuubikud ning luua strateegia mille alusel saab oma vastase alistada. 

Mõni muu veebileht kirjeldab võidusõidu mänge kui vaid neljarattaliste masinate omavahelist võistlus, kuid ajalooliselt peetakse seda sama lihtsaks kui Tsirkuse mängu. Mängunuppude võiduajamine on adrenaliiniga vürtsitatud mängustiil, kus võisteldakse esikoha nimel.

Liikumismängude hulka kuuluvad mängud nagu Tafl ja Rooma mäng Ludus. Antiiksete mängude seas levis varem pinnalaotuse näitena male/kabe laud, kus ruudustike abil tuli saada oma mängu nupud strateegiliste liigutuste abil vastase vastu. 

Tagaajamismängud Petteia ja teised olid juba 8ndast sajandist alates väga populaarsed Euroopas. Viikingid kasutasid mängunuppudena vormitud kive või keedetud luud. Mängulauad nägid välja nagu malelauad ning tihti peale maaliti malelaua muster ka paljudele mööbliesemetele. 

 Algne ajalugu ning päritolu

Mängudele ei saa määrata päris päritolu, sest tänu tihedale reisimisele liikusid inimesed ning sõdurid palju ringi. Iidsete riikide ajaloos räägitakse palju lauamängudest, mida kanti endaga kaasas. Näiteks seilasid meremehed palju üle Vaikse ookeani, võttes kaasa endaga loomi, kirju ning mänge. Üksilasena tundvad meremehed eelistasid koguneda alla tekile, et koos mängida mõnda Viikingite sarnast lauamängu. 

Tänu vaaraodele ning Egiptusele on säilitatud palju erinevaid väärtusesemeid. Vaarao surma puhul maeti kuningaga kaasa võimalikult palju varandust, et teises pooluses oleks vaaraol olemas kõik vajalik. Lauamänge maeti kuningatega kaasa tihti ning need ei olnud lihtsad ning tagasihoidlikud. Vaaraode valduses olid kullaga kaetud ning väärtuslikust materjalist meisterdatud mängunuppe. Egiptuse üheks enim vanimaks lauamänguks on Senet, mille loomisaastaks peetakse 3100 aastat enne Kristust. Seda mängu armastasid mängida Tutankhamun ning Nefretiti (ajaloo tuntumad vaaraod). 

Puidust kastikese peale meisterdatud 30 ruutu on mõeldud mängunuppude liikumiseks. Puidust karbis on ka sahtel, kuhu mängunupud sai hoiustada. Mängija ülesandeks on liigutada oma nupp stardist lõppu, kasutades kõiki ruute. Täringuid selle mängu tarbeks ei kasutatud. Loopida tuli hoopis kivikesi ning oksakesi, et oma number kätte saada. 

Mahjong

Hiinas loodud ning mujale maailma levinud Mahjong mäng on säilinud sarnasena 17.dast sajandist saadik. Mäng sisaldab 144 kivikest, mida valmistatakse kivist või keedetud luust. Kivikesed tuleb tähistada traditsiooniliste Hiina kirjetega, et püsiks traditsioon. Euroopasse jõudis mäng alles 19.ndal sajandil ning leidis populaarse publikumi.